Ristsõna

Sünonüüm

sünge - kurb, õnnetu, morn, jõuetu;

kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;

ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;

küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;

läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;

halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;

vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;

taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.

lamama- lebama
kiire- nobe
upsakas-
söök- toit
kohkuma- ehmuma
pahem- halvem, vasak
lehekuu- mai
loik- lomp
ainult- kõigest
kuum- tuline
kiitlema- hooplema
aer- mõla
lükkama- tõukama
tavaline- argipäevane
ligidal- lähedal
pisike- väike
väljak- plats
ruttama- jooksma, kiirustama

Släng ja kirjakeel

Pipi siis naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Oh nagu, kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla! sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi siis oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilsson ja tagus kaht kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomuliklt oli temagi sünnipäevale kutsutud. Siis kui sünnipäevakingid olid üle antud, saabus aeg lauda istuda. Laual seisis hulgavisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna kentsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke nosides teatas Tommy, et hiinas tehaksee niisuguseid kooke, sõidab ta suureks saades hiinassse.

loodus

Valm

1.Valm on õpetliku või pilkava sisuga üksikasjalik, rahuli ja objektiivne lühiteos mis on kas värsides või proosas.
2.Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid.
3.Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus.
4.Tuntud valmimeistrid:
Aisopos

Jean de La Fontaine
Ivan Krõlov
Mart Raud
Jakob Tamm
5. Ivan Andrejevitš Krõlov
Sündinud: 13. II 1769 Moskva
Surnud: 21. XI 1844 Peterburi
Rahvus: venelane
Ivan Krõlov alustas kirjutamist draamade ja satiiriliste komöödiatega. Ta andis välja satiiriajakirja Potšta duhov (1789), koos radikaalsete literaatidega satiiriajakirju Eritel (1792) ja Sankt-Peterburskii Merkurii (1793). 19. saj alguses sai I. Krõlov tuntuks valmikirjanikuna. Esimene kogu 23 valmiga (1809) pälvis kiirelt tunnustuse. Väga menukad olid ka järgmised valmikogud. Viimane autori eluajal ilmunud väljaanne (9 kd., 1843) on kanooniline. I. Krõlovi asetavad 19. saj. vene luules olulisele kohale tema lihtne keel, rahvapärasus, püüe tuua luulesse talupoja kõlbelisi tõekspidamisi ja lihtrahva kõnepruugile omast irooniat.
I. Krõlovi valme on rohkesti tõlgitud. Eesti keeles on ilmunud "Wanaisa Krõilow ja mõistulaulud" (1897), I. Krõlovi valmivalimikke (1944, 1945, 1952, 1955, 1960, 1969 ja 1975) ning komöödiad "Õppetund tütardele" (1953, kogumikus "Valimik lühinäidendeid") ja "Pirukas" (1959).